Tabani Puhketalu
Eesküla küla, Rakvere vald, #55522852

Kohalikud vaatamisväärsused


"Lääne-Virumaa kümme põnevamat vaatamisväärsust" Siiri Erala

Rakvere ordulinnus

Rakvere ordulinnuse säilinud müürid on pärit 14.-16. sajandist. Praeguseks on linnuse siseruumid taastatud ja osaliselt konserveeritud. Linnuse eeshoovis on käsitööliste õu, loomade aedik, Schenkenbergi kõrts ja mitmed keskaegsed atraktsioonid nagu piiramistorn ja kiviheitmismasin.

Kätt saavad külastajad proovida vibu laskmises ja mõõgavõitluses.

Lisaks on avatud näitused Liivi Ordu ajaloost, relvadest läbi sajandite. Külastada saab veel veinikeldrit, kabelit ja piinakambrit.

Linnuse vahetus läheduses asub Rakvere linna sümboli, kunagi Tarvanpää linnusele nime andnud tarva kuju, mis püstitati 2002. aastal tähistamaks 700 aasta möödumist linnale Lübecki linnaõiguste andmisest. Kuju mõõdud: pikkus 7,1 meetrit, kõrgus 3,5 meetrit, sarvede vahe 3,4 meetrit, kaal 7000 kilogrammi.

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa on Eesti vanim rahvuspark ja üks Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Seal asuvad mitmed matka- ja õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 kilomeetrit), Viru Raba õpperada (3,5 kilomeetrit), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 kilomeetrit), Koprarada (1 kilomeeter), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 kilomeetrit), Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2 kilomeetrit), Käsmu jalgrattarada (12 kilomeetrit) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 kilomeetrit).

Rohkem infot: www.lahemaa.ee.

Käsmu meremuuseum

Käsmu küla on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1453. aastal. Legendi järgi olevat küla ristiisaks Kasperi nimeline kapten, kes kord merehädast pääsenuna siia kabeli ehitas. Küla ise ehitati välja vahetult enne Esimest maailmasõda, kui meresõitudega oli kogutud piisavalt jõukust. Üle Eesti sai Käsmu tuntuks kui kaptenite küla.

Meremuuseumis saabki tutvuda Käsmu küla ajalooga, muuseum ise asub eelmise sajandi lõpul ehitatud kordonihoones.

Rohkem infot: www.kasmu.ee.

Palmse mõis

Lahemaa rahvuspargi südames asuv Palmse mõis on üks unikaalsemaid taastatud mõisaansambleid Baltikumis. Suursugune von Pahlenite suguvõsale kuulunud mõisahoone 18. sajandist on restaureeritud ja seal tegutseb muuseum.

Mõisaansambel on ümbritsetud pargiga, kus võib leida haruldasi ja eakaid puid, luigetiike ja pargipaviljone.

Mõisa juurde kuuluvas tõllakuuris tegutseb aga Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, aidas on avatud vanatehnika näitus ja moonamajas saab aimu mõisatööliste elust-olust.

Altja

Altja on vana kaluriküla, mis osaliselt taastatud, sealhulgas Uustalu ja Toomarahva koos kõigi kõrvalhoonete, külakõrtsi, kiige ja võrgukuuridega. Ümbruskonnaga saab tutvuda kolmekilomeetrisel Altja loodus- ja kultuuriloolisel õpperajal.

Sagadi mõis

Lahemaa rahvuspargis asuvat Sagadi mõisa peetakse üheks kõige silmapaistvamaks mõisaansambliks Eestis. Varasemad teated mõisa kohta pärinevad juba 15. sajandi keskelt.

Kompleksis on restaureeritud 18 hoonet. Härrastemajas näeb mõisaarhitektuuri ja interjööri 18. sajandist 20. sajandini. Endises viljaait-tõllakuuris on avatud metsamuuseum, mis tutvustab Eesti metsa ja metsandusega seonduvat.

Rohkem infot: www.sagadi.ee.

Vao tornlinnus

Torni tüüpi linnuseid oli Eestis 14. sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal.

Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Esimesel korrusel asub väljapanek linnuse, mõisa ja ümberkaudsete külade ajaloost. Pikemat käsitlust leiab Vao mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu.

Porkuni paemuuseum

Porkuni paemuuseum asub Porkuni paisjärve keskel Küngassaarel 15. sajandist pärit linnusest järele jäänud värava- ja vahitornis. Ainukeses Eesti rahvuskivi tutvustavas muuseumis saab ülevaate Porkuni linnuse ja mõisa ajaloost, eksponeeritud on läbilõige Eesti paekihtidest, fotod Virumaa paeehitistest, karstinäitustest ja erinevad skeemid-kaardid. Lisaks on üleval tuntud paefotograafi Tõnis Saadre loomingu näitus.

Kiltsi loss ja admiralituba

Kiltsi mõisaansambel on rajatud 18. sajandi lõpul. 19. sajandil kuulus loss aga von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis. Sellest kolm aastat kestnud reisist sündis ka «Lõunamere atlas».

1995. aasta 16. novembril möödus 225 aastat Adam Johann von Krusensterni sünnist, ning siis avati lossis talle pühendatud mälestustuba.

Neeruti maastikukaitseala

Neeruti maastikukaitseala on ilusa loodusega 1272 hektarit hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed – oosid – vahelduvad väikeste järvedega. Oosid on tekkinud ligi 10 000 aastat tagasi jääaja taandumise käigus. Jääaja uurija Endel Rähni on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks.

Retkejuhi juhtimisel on siin võimalik läbida nii lühemaid kui pikemaid matkaradasid.